Teated – 2025
Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimus kohtute haldamise tõhustamise eelnõu (632 SE) arutelu, millel osalesid kohtunikkonna poolt Riigikohtu esimees Villu Kõve, Harju Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam.
Eelnõu kohta on Riigikogu põhiseaduskomisjonile esitatud mitmeid arvamusi, milles on mh leitud, et esimese ja teise astme kohtuid ei saa lugeda põhiseaduslikuks institutsiooniks ning kohtute haldamise küsimustes otsuste tegemist ei saa anda üle kohtunikele endile. EKoÜ tõi välja vajaduse välistada tulevase kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN) liikmete hulgas hääleõigusliku ministri ja parlamendi liikmete olemasolu. Justiits- ja digiministri selgituste kohaselt on eelnõud täiendatud sellega, et kohtute toimimise eest vastutab ka edaspidi minister. Arutelul osalejad toetasid eelnõu edasise menetlemise jätkamist Riigikogus.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse kohtunike töökoormuse ühtlustamist, asenduskohtunike ametisse nimetamist, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamist jt kohtute töö efektiivsemaks muutmise ettepanekuid puudutava eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 632 SE kohta (kohtute haldamise tõhustamine).
Avalikustatud koalitsioonileppe 2025–2027 kohtuid puudutav punkt 193 näeb ette järgmist:
"193. Suurendame kohtute sõltumatust täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades kohtuid vastavalt analüüsidele ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti. Tähtaeg IV kvartal 2025.".
EKoÜ juhatus ei toeta kavandatud viisil kohtute liitmist ja leiab, et ettepaneku edasisest arendamisest tuleks loobuda.
Tartu Maakohtu Võru kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Armeenias Jerevanis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millest võttis Eesti esindajana osa ühingu esimees Anu Uritam ja eksperdina osales kohtunik Meelis Eerik. Koosolekul toimunud aruteludest selgus, et kohtunikke puudutav olukord on paljudes Euroopa riikides jätkuvalt keeruline.
Tšehhis pärineb kohtunike palku puudutav seadus 1995. aastast. Riigi konstitutsioonikohus on kohtunike palku puudutavaid vaidlusi lahendanud kokku juba 15 korral ning enamik vaidlusi on lahenenud kohtunike kasuks. Vaatamata sellele muutis riigi parlament sellel aastal uuesti palku puudutavat seadust ning kohtunike palku vähendati 5%, kuigi selline tegevus on vastuolus konstitutsioonikohtu viimase kolme otsusega. Tšehhi kolleegide toetuseks võeti EAJ koosolekul vastu resolutsioon.
Kreekas on esile kerkinud plaan muuta tsiviilkohtumenetluse norme ning sellega koos kohtunike distsiplinaarvastutust puudutavat regulatsiooni. Riigis on suurenenud nende distsiplinaarmenetluste arv, mis on seotud kohtulahendi sisuga ning sageli on tegu juhtumitega, mis on ühel või teisel moel pälvinud meedia tähelepanu. Planeeritud muudatustega soovitakse kohtunike distsiplinaarvastutust muuta senisest veelgi rangemaks, mis võib ohtu seada kohtute sõltumatuse. Tsiviilkohtumenetlust puudutavate normide osas soovitakse lühendada menetlustähtaegu ning planeeritu kohaselt peaks iga tsiviilasi leidma kohtus lahenduse 6 kuu jooksul. Kui kuuekuuline menetlusaeg ületatakse, tooks see kaasa automaatse distsiplinaarkontrolli kohtuniku suhtes. Tsiviilkohtumenetluse reeglitesse sisseseatavad tähtajad ei ole suunatud poolte abistamisele, vaid kohtunike distsiplineerimisele ning kohtute töökoormust arvestades on tähtajad ebarealistlikud. Eeltoodud arengute taunimiseks võeti koosolekul vastu resolutsioon.
Ungaris toimus 22.02.2025 avalik demonstratsioon riigis läbiviidava justiitsreformi vastu. Pärast seda esitati meedias väiteid, et demonstratsioonil tegelikult kohtunikke ei osalenudki ja demonstratsiooni läbiviimist rahastati välismaalt. Ungari kohtunike ühing algatas mitu tsiviilvaidlust selliste ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Pärast demonstratsiooni toimumist on surve kohtunikele tegelikult suurenenud. Planeeritava justiitsreformi eelnõu on juba parlamendis. Kavandatud muudatuste kohaselt peaks isegi väikseim seaduses ette nähtud menetlustähtaja ületamine tooma menetlusosalistele kaasa õiguse saada rahalist hüvitist, mis makstakse välja mitte riigieelarvest, vaid kohtute endi niigi väikestest eelarvevahenditest. Samuti saab tähtaja ületamisel alustada kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetlust. Lisaks näeb eelnõu ette, et teatava vanuse saabumisel tuleb kohtunikel läbida psühholoogilised testid, et nad saaksid töötamist jätkata. Ungari kolleegide toetuseks võttis EAJ koosolekul vastu resolutsiooni.
Itaalias kavandatakse konstitutsiooni muutmist seoses kõrgeima justiitsnõukogu koosseisuga. Uue nõukogu loomisel ei järgita põhimõtet, et enamik selle liikmetest peaksid olema kohtunike valitud kohtunikud. Lisaks luuakse uus kohtunike distsiplinaarkohus, mis ei oleks sõltumatuks organiks ning mille loomine seab ohtu kohtunike sõltumatuse. Itaalia Valitsus on ignoreerinud varasemat EAJ 2024. aasta resolutsiooni. Itaalias toimuvate arengute taunimiseks võttis EAJ vastu resolutsiooni.
Jerevanis samuti arutati seda, mis on toimunud pärast eelmiste EAJ resolutsioonide vastuvõtmist. Rootsi kohtunike palku puudutav EAJ resolutsioon sai kohalikus meedias palju tähelepanu, mida Rootsi Kohtunike Ühing pidas suureks edusammuks. Justiitsminister ei ole aga olukorra lahendamiseks reaalseid samme ette võtnud. Kõige varem võib muudatuste toimumist oodata 2027. aastal. Bulgaaria osas oli vastu võetud resolutsioon seoses sellega, et ei ole suudetud valida kõrgemat justiitsnõukogu ega tagada nõuetekohast valimiste läbiviimist. Pärast eelmist EAJ resolutsiooni viidi kohtunike hulgas läbi küsitlus selle kohta, millisel viisil hääletamist nad eelistaksid. Enamik küsitluses osalenuid ei eelistanud elektroonilist hääletamist. Armeenias ei ole olukord pärast eelmise resolutsiooni vastuvõtmist paranenud. Kuna kohtunike osas algatati hulgaliselt alusetuid distsiplinaarmenetlusi, on mitmed vaidlused jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Hispaanias on pärast eelmist EAJ resolutsiooni lõpuks valitud kõrgema justiitsnõukogu liikmed, kuid muudes küsimustes positiivseid arenguid toimunud ei olnud.
EAJ loodud kohtunike palkade ja pensionite regulatsioone analüüsinud töögrupp koostas samuti resolutsiooni, milles on välja toodud kõige olulisemad standardid, mida tuleks palkade ja pensionite osas arvestada. Muuhulgas on rõhutatud, et kohtunike palgasüsteemid peaksid olema võrreldavad seadusandliku ja täidesaatva võimu esindajate palgasüsteemidega ning kohtunikud peaksid saama vähemalt sama palju tasu, sealhulgas lisatasusid, nagu parlamendi liikmed või kõrged täidesaatva võimu esindajad. Sama astme kohtus töötavate kohtunike palkade vahel ei tohiks olla erinevusi. Kohtute palgad ja lisatasud ei tohiks ühelgi viisil sõltuda töö tulemuslikkusest ei kvaliteedi ega kvantiteedi osas.
Erakorralisena võeti koosolekul vastu ka kiri, millega avaldatakse toetust USA föderaalkohtunikele.
Järgmine EAJ aastakoosolek toimub 2026. aasta mais Luxembourgis.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas koalitsioonipartneritele ja koalitsioonilepingu koostamisega seotud isikutele pöördumise seoses kavatsusega lisada koalitsioonileppesse ühe eesmärgina esimese ja teise astme kohtute liitmine. Kohtute liitmise plaan ei ole kohtusüsteemis seni toetust leidnud, sest ei ole selge, millist probleemi aitaks kohtute liitmine lahendada ning millised oleksid sellega kaasnevad mõjud. EKoÜ juhatuse hinnangul ei saa eeldada, et kohtute liitmine tooks kaasa olulist rahalist kokkuhoidu.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile pöördumise, milles tegi ettepaneku muuta menetlusseadustikke selliselt, et seada menetlusdokumentidele mahupiirang või anda kohtutele võimalus piirata esitatavate menetlusdokumentide mahtu.
Tallinna Halduskohtus toimus noorkohtunikele suunatud üritus, mida vedasid eest Pihel Sarv ja Karolin Soo.
Ürituse raames külastati Ämari lennubaasi, kus räägiti sõjaväelennuvälja tööst ja jälgiti hävitajate treeninglende. Lähemalt tutvuti ka päästemeeskonna töö ja varustusega. Sellele järgnevalt osaleti ekskursioonil Pärnu mnt 7 kohtumajas, söödi õhtust ning mängiti noorkohtunike bingot. Üritus lõppes Noblessneris iglusaunas meres ujumise ja kosutava leiliga.
Euroopa Kohtu suurkoda tegi 25.02.2025 otsuse liidetud kohtuasjades C-146/23 ja C-374/23.
Kohtuvaidlus puudutas kohtunike töötasu ning esmalt rõhutas Euroopa Kohus kohtunike sõltumatuse tagamise olulisust. Samas osundati, et liikmesriikidel on oma eelarve koostamisel ja erinevate avaliku sektori kuluartiklite vahel valiku tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Sellegipoolest ei tohi kohtunike töötasu puudutavad riigisisesed normid tekitada õigussubjektidel põhjendatud kahtlusi selle suhtes, kas asjasse puutuvad kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas nad on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalsed (p 52).
Õiguskindluse põhimõtet arvestades on oluline, et kohtunike töötasu reguleerivad normid oleksid kindlaks määratud seadusega (p 55). Lisaks nõuab kohtunike sõltumatuse põhimõte koostoimes õiguskindluse põhimõttega, et nende töötasu kindlaksmääramise üksikasjalikud normid on objektiivsed, prognoositavad, stabiilsed ja läbipaistvad, et välistada asjaomase liikmesriigi seadusandliku ja täidesaatva võimu igasugune meelevaldne sekkumine (p 56). Kohtunike töötasu määr peab asjaomase liikmesriigi sotsiaalmajanduslikku konteksti arvestades olema piisavalt kõrge, et anda neile kindel majanduslik sõltumatus, mis kaitseb neid võimaliku välise sekkumise või surve ohu eest, mis võib kahjustada nende otsuste erapooletust, mida nad peavad tegema (p 58).
Liikmesriigil on õigus teha erandeid riigisisestest õigusaktidest ning kohtunike töötasu isegi külmutada või vähendada, et kuid selline erandlik meede peab vastama mitmetele nõuetele.
Esiteks peab selline meede olema ette nähtud seadusega ja sellise erandliku meetmega ette nähtud kohtunike töötasu üksikasjalikud normid olema objektiivsed, prognoositavad ja läbipaistvad (p 66). Teiseks peab see erandlik meede olema õigustatud üldise huvi eesmärgiga, näiteks ülemäärase riigieelarve puudujäägi kõrvaldamisega ELTL artikli 126 lõike 1 tähenduses (p 67). Eelarvelisi põhjuseid, mis õigustavad kohtunike töötasu käsitlevatest üldnormidest erandi tegeva meetme vastuvõtmist, tuleb põhjendada selgelt. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel, ei tohi need meetmed lisaks olla suunatud spetsiaalselt ainult liikmesriigi kohtute liikmetele ning need peavad olema osa üldisemast raamistikust (p 69). Kui liikmesriik võtab oma ametnike ja avalike teenistujate suhtes eelarvepiirangu meetmeid, võib ta ühiskonnas, kus valitseb solidaarsus, otsustada kohaldada neid meetmeid ka liikmesriigi kohtunike suhtes (p 71).
Kolmandaks peab selline erandlik meede piirduma selle eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikuga ega tohi olla selle eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, mis tähendab, et kaalutakse eesmärgi olulisust ja kohtunike sõltumatuse põhimõtte riive raskust (p 72). Meedet ei tohi kohaldada kauem kui vajalik (p 73) ning meetme mõju kohtunike töötasule ei tohi olla taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne (p 74). Viiendaks peab erandliku meetme suhtes olema võimalik läbi viia tõhus kohtulik kontroll (p 76).
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile pöördumise seoses kohtumajade sulgemisega ja arvamuse kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu.
Videokonverentsi vormis toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek.
Koosolekul arutati kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõud. Arutelu tulemusena koostati eelnõu kohta arvamus.
Samuti arutati kohtute liitmise plaani ning EKoÜ juhatus ei pidanud selle plaani toetamist võimalikuks. Seoses kohtuid puudutanud kärpeplaanidega on juba selgunud, et suletud kohtumajades varem töötanud kohtunikud peavad edaspidi tööl käimiseks hakkama omal kulul igapäevaselt sõitma teistesse majadesse. EKoÜ juhatus leidis, et kui kohtunikud peavad kärbete tulemusena hakkama tööl käima oma senisest elukohast kaugel, peaks riik tagama vahendid selliste sõitude rahastamiseks. Selles osas otsustas EKoÜ juhatus teha Justiits- ja Digiministeeriumile pöördumise.
Tegusat uut aastat!
Vanemad teated