Teated – 2019

 

   30.12.2019   

Omal soovil arvati ühingu liikmeskonnas välja Harju Maakohtu kohtunik Mihkel Roos.

   29.11.2019   

Narva-Jõesuus Meresuu SPA hotellis toimus Eesti Kohtunike Ühingu aastakoosolek, millel valiti järgmiseks kaheaastaseks perioodiks ühingu uued juhtimis- ja kontrollorganid järgmistes koosseisudes:

Esimees

Juhatuse liikmed

Revisjonikomisjon

Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu liikmed

Koosolekul kuulati ära esimehe aastakõne ning revisjonikomisjoni arvamus juhatuse koostatud majandusaasta aruande kohta. Aastakoosolek otsustas ühingu 01.07.2018–30.06.2019 majandusaasta aruande kinnitada.

Harju Maakohtu esimees Meelis Eerik andis ülevaate maakohtus toimunud arutelust Justiitsministri poolt 22.11.2019 algatatud järelevalve osas ning arutati ka ühingu võimalikke edasisi samme nimetatud järelevalve küsimuses.

Aastakoosoleku pärastlõunases osas toimus arutelu teemal "Inimene vs. masinad õigusemõistmises". Ettekannetega astusid üles:

Aastakoosolekul anti üle ühingu vimplid järgmistele liikmetele: Jaak Luik, Külli Iisop ja Ene Muts ning peeti meeles sellel aastal 25. ja 20. tööjuubeleid tähistanud liikmeid.

Ühingu juhatus on lisaks otsustanud anda vimpli veel järgmistele liikmetele, kes ei saanud paraku aastakoosolekul isiklikult osaleda: Külli Mõlder, Maire Lukk ja Malle Seppik.

   18.10.2019   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile pöördumise seoses kohtute infosüsteemi (KIS) kasutajaõiguste erakorralise järelevalvega.

Pöördumise ajendiks oli 01.10.2019 kohtute siseveebis avaldatud teade, mille kohaselt on Justiitsministeerium viinud 2019. a suvel taas läbi KIS-i kasutajaõiguste erakorralise kontrolli. Ühing kordas juba varasemas 26.06.2018 pöördumises väljendatud seisukohti ning rõhutas, et sellisteks järelevalvetoiminguteks kohtunike suhtes puudub õiguslik alus.

Ühing juhtis pöördumises ministeeriumi tähelepanu uuesti ka sellele, et seni ei ole õigusaktide ega ühegi KIS-i kasutamise juhendiga reguleeritud küsimust, kas või milliseid toiminguid võivad kohtunikud andmebaasis teha. Ühing möönis, et nimetatud küsimuste reguleerimine võib olla vajalik, kuid vastav kord ja piirangud tuleb kehtestada seaduse tasandil õigusaktiga.

Lisaks paluti ministeeriumil selgitada, kas 2018. aastal kavandatud KIS-i vaatlejaõigustega kasutajate erakorraline kontroll on läbi viidud ning millised olid sellise võimaliku kontrolli tulemused.

   15.10.2019   

Justiitsministeerium edastas vastuse ühingu juhatuse poolt 13.09.2019 saadetud pöördumisele, milles oli tehtud ettepanek lükata alates 01.01.2020 kavandatav paberivabale menetlusele üleminek tsiviil- ja haldusasjades edasi.

Vastuses märgitakse, et kuivõrd kohtute haldamise nõukoda otsustas 20.09.2019 istungil, et kohtusüsteem ei ole 2020. aasta alguses veel valmis minema täielikult üle digitaalse toimiku pidamisele, on Justiitsministeerium otsustanud muuta paberivabale kohtumenetlusele ülemineku kuupäeva ning erinevate kohtute võimekus selleks vaadatakse koos kohtutega veelkord üle.

   11.10.2019   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.

Väljatöötamiskavatsuse (VTK) eesmärk on tagada kohtute võimalikult võrdne ja ühtlane töökoormus ning sellega kavandatakse järgmisi muudatusi:

Esitatud arvamuses leidis ühing, et VTK-s esitatud põhjendustel võib olla õige anda Tartu Maakohtule erialluvus registriasju puudutavate määruskaebuste lahendamisel. Samas ei toetanud ühing VTK-s pakutud lahendust, mis annaks ringkonnakohtute esimeestele õiguse kohtuasju maa- ja halduskohtute vahel ümber jagada. Ka ülejäänud kahe VTK-s kirjeldatud lahenduse (s.o menetluslähetuse võimalus ja eestkoste järelevalve osakonna loomine) põhjendatuse osas oli ühing kahtlev.

Ühing esitas arvamuses omalt poolt võimalikke lahendusi, kuidas võiks kohtute väidetavalt ebaühtlast töökoormust vähendada ning kuidas saaks kohtunike töökoormust üldiselt vähendada.

   04.10.2019   

Jõgeva kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek, millel arutati ühingule arvamuse avaldamiseks saadetud kohtute seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega seonduvat. Samuti arutati küsimusi seoses koostatava bibliograafilise leksikoni rahastamisega, Justiitsministeeriumi tehtava KIS-i kasutajaõiguste järelevalvega ja ühingu aastakoosoleku korraldamisega.

Ühtlasi võeti juhatuse otsusega Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunikud Kadi Kark ja Martin Tuulik ning Pärnu Maakohtu kohtunik Agle Elmik.

   30.09.–04.10.2019   

30. septembrist kuni 4. oktoobrini toimub õigusemõistmise nädal, mille käigus püütakse laiemale avalikkusele selgitada kohtute tööd ja õigusemõistmise olemust.

Õigusemõistmise nädala kava

Vestlusringidega õigusteemaliste filmiõhtute kava

Täpsem info toimuvatest sündmustest on kättesaadav kohtute Facebook'i lehel Õigusemõistmise kunst ja Riigikohtu veebilehel.

   26.–27.09.2019   

Ida-Virumaal Mäetagusel toimus juba 26. korda traditsiooniline Balti Riikide Kohtunike Ühingute Nõukogu konverents, mida juhatas nõukogu esimees Pavel Gontšarov.

Seekordsel kohtumisel võrdlesid ettekandjad Balti riikide õigussüsteeme ja kohtupraktikat mittevaralise kahju hüvitamisel nii tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskohtumenetluses.

Pärast sisukate õiguslike ettekannete kuulamist külastasid konverentsil osalejad Kohtla-Nõmmel asuvat Kaevandusmuuseumi, mille maa alla suunduv püsiekspositsioon tutvustas konverentsi teema praktilise jätkuna riskirohket kaevurite tööd ja põlevkivi kaevandamise ajalugu Eestis.

   15.–19.09.2019   

Ühingu aseesimees Anu Uritam ja juhatuse liige Tambet Tampuu osalesid Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) 62. aastakoosolekul Kasahstanis Nur-Sultanis.

IAJ aastakoosoleku raames toimus 15.09.2019 Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) koosolek, millel arutati taas kohtunikkonna olukorda mitmel pool Euroopas. Poola kohta võttis EAJ vastu resolutsiooni, milles väljendati tugevat solidaarsust Poola kohtunikega nende püüetes seista vastu Poola kohtusüsteemi sõltumatuse lagundamisele.

Koosolekul kiideti heaks EAJ presidendi pöördumised Ungari, Rumeenia ja Moldova ametivõimude poole. Ungaris on kohtunikkonna sõltumatus sattunud kriitilisse ohtu tulenevalt kohtute haldusasutuse (National Office for the Judiciary) õigusvastase sekkumisega kohtute haldusnõukogu tegevusse, mõjutades muu hulgas kohtunike valikut ja edutamist. Lisaks on Ungari valitsus teatanud kavatsusest luua eraldi halduskohtute süsteem, mis oleks nii kohtunike nimetamise kui ka karjääri osas suuresti Justiitsministeeriumi kontrolli all. Rumeenias on valitsuse poolt töötatud välja seaduseelnõu, mis drastiliselt vähendaks pensioneeruvate kohtunike sissetulekuid. Moldovas on menetluses seaduseelnõu, mis näeb ette sealse ülemkohtu tegevuse ümberkorraldamise (sh ametis olevate kohtunike hindamise selleks eraldi moodustatud 20-liikmelise komisjoni poolt, kellest 12 liiget nimetatakse seadusandliku ja täidesaatva võimu poolt).

   13.09.2019   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile ja kohtute haldamise nõukojale pöördumise seoses alates 01.01.2020 kavandatava paberivabale menetlusele üleminekuga tsiviil- ja haldusasjades, soovitades kokkuvõtvalt lükata digitaalse toimiku täismahus rakendamine edasi.

   12.09.2019   

Ühingu juhatuse 12.09.2019 otsusega võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Viru Maakohtu kohtunik Deniss Minzatov.

   26.08.2019   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile arvamuse kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (KrMS revisjon) kohta.

Arvamuses nenditi esmalt, et ühingu poolt 31.05.2018 sama eelnõu eelmise verisooni kohta justiitsministrile esitatud arvamuses sisaldunud mitmete ettepanekutega (nt KrMS § 49 lg 1 p 2 muutmine, § 692 seadustikku lisamine ja § 107 lõikega 31 täiendamine) ei ole eelnõu uue versiooni koostamisel arvestatud. Seetõttu sai arvamuses rõhutatud, et ühing jääb kõigi 31.05.2018 esitanud ettepanekute juurde ning palub neid uuesti kaaluda. Samuti sai arvamuses märgitud, et eelnõuga plaanitakse kohtu rolli kohtueelses menetluses suurendada. Ühing avaldas sellega seoses lootust, et ülesannete lisandumise korral arvestab Justiitsministeerium sellega ka vabanevate kohtunikukohtade täitmisel ning rahaliste vahendite eraldamisel kohtusüsteemile. Arvamuses tegi ühing ka mitmeid uusi ettepanekuid eelnõuga kavandatavate sätete sisu osas.

   23.-24.08.2019   

Võrumaal Rõuge vallas Seedri Puhketalus toimus traditsiooniline juhatuse laiendatud koosolek (suvelõpuüritus), millest võttis osa 55 ühingu liiget.

Koosolekul andis ühingu esimees Indrek Parrest põhjalikuma ülevaate juba 26.06.2019 kohtumisest justiitsministriga ning seejärel toimus arutelu kavandatava paberivaba kohtumenetluse juurutamisest tsiviil- ja haldusasjades. See diskussioon hõlmas suurema osa koosolekust. Lisaks räägiti lühidalt ühingu tegevuseesmärkidest ja lähiaja võimalikest heategevusprojektidest.

Seoses paberivabale menetlusele üleminekuga avaldasid koosolekul osalejad erinevaid arvamusi. Põhimõttelist vastuseisu paberivabale menetlusele ülemineku osas ei olnud, kuid paljude arvates (eelkõige tsiviilasju arutavate kohtunike hinnangul) on üldine üleminek alates 01.01.2020 selgelt ennatlik. Peamiste probleemidena toodi välja, et digitoimiku kasutamisega on jätkuvalt tehnilisi tõrkeid, tegemata on riskianalüüsid kohtunike tervisele (mis seondub pideva kuvaritega töötamisega), paberivaba menetluse rakendamine võib asjade lahendamise kiirust ja kohtute jõudlust vähemalt alguses oluliselt langetada jmt. Samuti avaldati kahtlust, kas ennast ise esindavad menetlusosalised on tegelikult valmis n-ö digipöördeks. Samas leiti, et digitoimikut tuleks harjuda kasutama ja asjade kategooriaid, kus toimub paberivaba menetlus, tuleks järk-järgult laiendada.

Koosolekule järgnes vabamas vormis koosviibimine. Lisaks oli osalejatel võimalus teha esimesel päeval giidiga tuur Võru linnas ja külastada F. R. Kreutzwaldi muuseumi ning teisel päeval tutvuda Rõuge ja selle ümbruse atraktsioonidega, mh Hinni kanjoni ja Ööbikuoruga.

   16.07.2019   

Eesti Kohtunike Ühingu aseesimees Anu Uritam avaldas ajalehe Postimees arvamusrubriigis artikli "Diskrimineerimine ja kohtu kaudu jutustatud lood".

Artiklis leitakse, et ei saa nõustuda avalikkuses pärast Riigikohtu üldkogu 21.06.2019 otsust nr 5-18-5 taaskord kõlanud väidetega, et kohtusüsteem on võtnud endale liialt suured volitused. Kohtute üheks oluliseks ülesandeks ongi tagada isikute põhiõiguste kaitse ja kontrollida seaduste kooskõla põhiseadusega ning seda ka siis, kui tulemused ei ole mõnele valitsevale poliitilisele jõule sobivad. Kohtuvõimu teostamine ei saa olla sõltuv võimuesindajate veendumustest või soovidest. Aeg on hakata muutma ajalooliselt välja kujunenud stereotüüpe ja mõistma vajadust tagada Eestis inimväärne elu kõigile.

Artikli täistekst on kättesaadav ka ühingu veebilehel.

   26.06.2019   

Ühingu juhatus kohtus justiitsminister Raivo Aegiga. Kohtumisel olid arutluse all peamiselt küsimused kohtunike sotsiaalsetest tagatistest, mh kaotatud kohtunike töövõimetuspensioni või muu sarnases suuruses hüvitise taastamise võimalused.

Ühingu esindajad rõhutasid, et justiitsminister ja koalitsioonierakonnad üldisemalt peaksid tõsiselt kaaluma kohtunike sotsiaalsete tagatiste taastamise võimalusi. Viidatud töövõimetuspensioni taastamine oleks üks oluline samm õiges suunas. Vastasel juhul ei pruugi praegu ametis olevad kohtunikud leida pikemas perspektiivis motivatsiooni ametis jätkata, samuti on keeruline leida võimekaid ja väärikaid kandidaate vabade kohtunikukohtade täitmiseks.

Arutleti ka Justiitsministeeriumi ja Eesti Kohtunike Ühingu koostööpõhimõtete ning lähiaastatel kohtusüsteemi ees seisvate väljakutsete üle. Juttu oli ka sellest, kas ja kuidas võiks Justiitsministeerium osaleda ühingu koostatava kohtunike biograafilise leksikoni väljaandmiskulude kandmisel.

   24.06.2019   

Euroopa Kohus leidis 24.06.2019 otsuses kohtuasjas C-619/18, komisjon vs. Poola, et Poola õigusnormid, mis reguleerivad kõrgeima kohtu kohtunike pensioniea alandamist, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

Kohus rõhutas, et liikmesriigid peavad kehtestama Euroopa Liidu õigusega hõlmatud valdkondades tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses. Täpsemalt peab iga liikmesriik Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt tagama, et organid, mis on Euroopa Liidu õiguse tähenduses määratletavad "kohtuna" ja mis kuuluvad tema õiguskaitsesüsteemi nendes valdkondades, vastaksid sellise kaitse nõuetele. Selleks et tagada, et niisugusel kohtuasutusel nagu kõrgeim kohus oleks võimalik sellist kaitset pakkuda, on esmatähtis säilitada selle kohtu sõltumatus.

Kohtunike vabadus igasugusest välisest sekkumisest või survest nõuab teatud tagatisi – sh ametist tagandamise keeld –, mis kaitsevad neid isikuid, kelle ülesanne on õigust mõista. Ametist tagandamise keelu põhimõte nõuab nimelt, et kohtunikul oleks võimalik ametisse jääda, kuni tema vanus ei ole jõudnud kohustusliku pensionieani, või kuni ametiaja lõpuni, kui tema ametiaeg on kindlaksmääratud kestusega. Ilma et see oleks täiesti absoluutne, võib sellest põhimõttest erandeid teha üksnes tingimusel, et see on põhjendatav õiguspäraste ja ülekaalukate põhjustega, järgides samas proportsionaalsuse põhimõtet.

Euroopa Kohus märkis, et praegusel juhul toob kõrgeima kohtu kohtunike pensioniea alandamises seisneva meetme kohaldamine selles kohtus juba ametis olevatele kohtunikele kaasa nende kohtunike ametikohustuste täitmise enneaegse lõppemise, kuid sellise meetme kohaldamine nende suhtes ei ole põhjendatud õiguspärase eesmärgiga ja kahjustab kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõtet, mis on nende sõltumatusele omane.

Otsuse kohta võib pikemalt lugeda Euroopa Liidu Kohtu 24.06.2019 pressiteatest.

   05.06.2019   

Poola kohtunike ühing "IUSTITIA" on avaldanud lühifilmi pealkirjaga "Vabastage kohtud! Vabastage inimesed!" (kestus 07:17, ingliskeelsete subtiitritega) Poola kohtunikkonna olukorra ja sealse ühingu tegevuse kohta viimasel kolmel aastal.

   24.05.2019   

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek. Arutati eelkõige eelseisvate üritustega (suvelõpuüritus, aastakoosolek jms) korraldamisega seonduvat.

Lisaks tuli juhatusel taaskord arutada Justiitsministeeriumi poolt katsetatavat töökoormuse hindamise metoodikat (kohtute infosüsteemi sisestatud ajapunktid) ning sellest tingitud probleeme asjade jagamisel. Seoses lõppenud nädalal aset leidnud kohtute haldamise nõukoja istungiga otsustati pöörduda sellel teemal Riigikohtu esimehe poole. Samuti tuli jälle rääkida kohtumenetluse digitaliseerimise kavatsustest ja sellega seonduvatest probleemidest.

Lisaks arutati kohtunike biograafilise leksikoni koostamise rahastamise võimalusi, käsitleti kohtunike olukorda Poolas ja Türgis ning ühingu võimalusi nende riikide kolleegide abistamiseks. Vahetati mõtteid ka ühingu heategevuslike ettevõtmiste taaselustamise osas ning võimalusi osaleda heategevuslikes projektides.

   17.05.2019   

Ühingu juhatuse liige Sirje Kaljumäe osales Euroopa Halduskohtunike Ühingu (AEAJ) aastakoosolekul Saksamaal Darmstadtis, kus leidsid samal ajal (15.–17.05.2019) aset 19. Saksa halduskohtunike päevad (Deutsche Verwaltungsgerichtstag), millest võttis osa mitmeid Eesti kohtunikke.

   09.–11.05.2019   

Ühingu esimees Indrek Parrest ja juhatuse liige Leanika Tamm osalesid Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolekul Taanis Kopenhaagenis.

Koosolekul arutati taaskord kohtunikkonna olukorda Poolas, uuematest arengutest (kohtunike seisukohalt taandarengutest) andis ülevaate Bogdan Jedrys ning aastakoosolekul võeti vastu ka resolutsioon, milles kutsuti Poola võime üles viima kohtusüsteemi puudutavad regulatsioonid vastavusse rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu standarditega.

Arutuse all oli ka kohtunike olukord Ungaris ja Rumeenias. EAJ töögrupp (koosseisus Stephan Gass, Gerhard Reissner ja EKoÜ auliige Günter Woratsch) viis 2019. a aprillis läbi Ungari kohtunikkonna olukorda puudutava uuringu (fact finding missioon) ning koosolekul tutvustati selle tulemusi. Uuringu tulemusi kajastav raport on kättesaadav Rahvusvahelise Kohtunike Ühingu (IAJ) veebilehel.

Arutati ka Türgi kohtunike abistamise seniseid tulemusi ja EAJ edasist tegevust selles vallas, samuti IAJ põhikirja võimalikke muudatusi, mille üle hääletamine toimub IAJ aastakoosolekul Nur-Sultanis 2019. a septembris.

Koosolekul esines ettekandega õigusriigi olulisusest globaliseeruvas (digitaliseeruvas) maalimas Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Aastakoosoleku raames toimus 9. mail kohtu- ja täitevvõimu suhteid lahkav konverents teemal "Politics and Courts – a Changing Relationship?". Arutati peamiselt võimaluste üle, kuidas peaksid kohtud reageerima tänapäeva ühiskonnas toimuvatele muutustele ning kuidas kohtuvõimu sõltumatust ja autoriteeti on võimalik kaitsta.

Koosolekule järgneval päeval oli osalejatel võimalik külastada Taani Ülemkohut, tutvuda selle tööruumidega ja kuulata ettekannet kohtu kuulsusrikkast ajaloost.

EAJ järgmine aastakoosolek toimub 14.–16.05.2020 Portugalis Portos.

   10.05.2019   

Euroopa Kohtunike Ühing võttis Taanis Kopenhaagenis toimunud aastakoosolekul ühehäälselt vastu resolutsiooni Poola kohta, milles kutsus Poola seadusandlikku ja täidesaatvat võimu üles viima kohtusüsteemi puudutavad regulatsioonid vastavusse rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu standarditega.

   02.05.2019   

Justiitsministeerium edastas omapoolse vastuse ühingu juhatuse 29.03.2019 teistkordsele pöördumisele seoses 01.01.2019 kohtute infosüsteemi sisestatud uute ajahinnangutega.

Ministeerium kinnitas veelkord, et töökoormusmetoodika on loodud abistama kohtunikke nende töös ning selle eesmärk on tagada kohtunike ja kohtute võimalikult ühtlane töökoormus kõigis menetlusliikides. Töökoormusmetoodika projektis on Justiitsministeeriumil korraldav ja koordineeriv roll, kõik otsustused teeb kohtute haldamise nõukoda (KHN). Seetõttu ei otsusta Justiitsministeerium sedagi, kas testperioodi pikendatakse või kuidas metoodika testimisega jätkatakse juhul, kui praegune testperiood ei osutu edukaks, st kohtutest laekuv tagasiside on väga erinev või puudulik. Need küsimused on KHN-i järgmise istungi päevakorras.

   26.04.2019   

Tallinna kohtumajas toimus ühingu juhatuse kohtumine emeriitkohtunikega, millest võttis osa 14 emeriitkohtunikku. Räägiti ühingu tegemistest, eelkõige käimasolevast biograafilise leksikoni koostamisest. Samuti arutati selle üle, kuidas oleks võimalik emeriitkohtunikke senisest enam ühingu tegevusse kaasata ning ka emeriitkohtunike omavahelist suhtlust elavdada. Huvilistel oli ühtlasi võimalik tutvuda uue Tallinna kohtumajaga.

   23.04.2019   

Ühingu juhatus edastas Rahandusministeeriumile arvamuse maksukorralduse seaduse, halduskohtumenetluse seadustiku ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/18521 liikmesriikide vahel tulu või kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise kohta. Eelnõuga kavatsetakse muuta ka kohtute seadust osas, mis puudutab kohtunike suhtes kehtestatud piiranguid töötamisel väljaspool kohtunikuametit.

Ühingu hinnangul ei väljenda eelnõu piisava selgusega kohtuniku õigust saada sõltumatu tunnustatud isikuna kaebuse lahendamise eest tasu. Kohtuniku õigus saada tasu oma tegevuse eest sõltumatu tunnustatud isikuna kaebuse lahendamisel peaks olema selgesõnaliselt sätestatud sarnaselt muude kohtunikule makstavate tasudega, nagu seda näeb ette kehtiv kohtute seaduse § 76 lg 6. Ühingu hinnangul oleks mõistlik sõnastada kohtute seaduse § 49 lg 1 selliselt, et kohtunikul oleks lubatud lisaks õppe- ja teadustööle tegeleda ka muude kohtute seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

   12.04.2019   

Ühingu juhatuse 12.04.2019 elektroonilise hääletamise tulemusel võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Riigikohtu kohtunik Heiki Loot.

   05.04.2019   

Ühingu aseesimees Anu Uritam osales Läti Kohtunike Ühingu 90. aastapäevale pühendatud konverentsil, kus pidas ettekande kohtunike olukorrast ja viimase aja arengutest Eestis.

Konverentsi teemaks oli kohtusüsteemi sõltumatus ning peamiselt oli kõne all Poola kohtunikkonna olukord. Poola kohtunike ühingut esindas Joanna Sienkiewicz Katowice kohtust. Lisaks juba varasemast teadaolevatele arengutele on praeguseks järjest enam suurenenud isiklikud rünnakud kohtunike vastu meedias ning alanud on meelevaldsetel alustel kohtunike "karistamine" erinevate distsiplinaarmenetlustega. Olukorra ainsa lahendusena oodatakse sügisel Poolas toimuvaid üldvalimisi.

Läti Kohtunike Ühing on asutatud 02.04.1929 ja sellesse kuulub hetkeseisuga 204 kohtunikku.

   03.04.2019   

Ühingu juhatuse 03.04.2019 elektroonilise hääletamise tulemusel võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Harju Maakohtu kohtunik Ants Mailend.

   29.03.2019   

Ühingu juhatus edastas Justiitsministeeriumile teistkordse pöördumise seoses 01.01.2019 kohtute infosüsteemi sisestatud uute ajahinnangutega.

Samas küsimuses pöördus ühing esimest korda Justiitsministeeriumi poole 01.02.2019 kirjaga, milles soovis eelkõige saada selgust, kuidas ja millistest kriteeriumitest lähtuvalt on ajahinnangute tabel koostatud, miks on selles toodud andmed sisestatud kohtute infosüsteemi ning milles seisneb läbiviidav testimine. Justiitsministeerium edastas omapoolsed selgitused 04.03.2019 vastusega.

Uues pöördumises tänas ühing ministeeriumi saadetud selgituste eest, kuid tõdes samas, et mitmed 01.02.2019 pöördumises esitatud küsimused on jäänud sisulise vastuseta. Ühing rõhutas 29.03.2019 pöördumises, et soovib Justiitsministeeriumilt jätkuvalt vastuseid varasem saadetud pöördumises tõstatatud küsimustele. Samuti leidis ühing, et kohtute infosüsteemi sisestatud andmed ei saa automaatselt muuta kohtutes vastu võetud tööjaotusplaane.

   28.03.2019   

Kohtute haldamise nõukoda arutas Eesti Kohtunike Ühingu 13.03.2019 ettepanekut kohtuniku töövõimetuspensioni taastamiseks või muu sarnases suuruses hüvitise maksmise võimaluse loomiseks kohtuniku töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral ning nõukoda otsustas ühehäälselt seda toetada.

   18.03.2019   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus kohtus Tartus Riigikohtu esimehe Villu Kõvega.

Kohtumisel olid laual järgmised teemad:

   15.03.2019   

Viru Maakohtu Narva kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võtsid osa kõik juhatuse liikmed.

Koosolekul arutati eelkõige sellel aastal kavandatud koosolekute ja muude ürituste korraldamisega seonduvat, samuti halduskohtunike osalemist AEAJ töögruppides.

   13.03.2019   

Eesti Kohtunike Ühing edastas justiitsministrile ettepaneku kohtuniku töövõimetuspensioni taastamiseks või muu sarnases suuruses hüvitise maksmise võimaluse loomiseks kohtuniku töövõime püsiva vähenemise või kaotuse korral. Ühingu hinnangul on see esiteks vajalik kindlustunde loomiseks kohtunikuametit pidavatele või selle ameti valimist kaaluvatele juristidele. Teiseks võimaldaks see töövõime osaliselt kaotanud kohtunikel kergemini loobuda kohtunikuametist või võimaldada neil töötada osalise koormusega. Juhatus rõhutas, et selliste kohtunike arv, kellel tekib vähenenud või puuduva töövõime tõttu õigus pensionile või muule hüvitisele, ei kujune kindlasti kokkuvõttes suureks. Seetõttu on soovitavate seadusmuudatuste kulu riigieelarvele väike, võrreldes muudatusest kohtusüsteemile tekkiva potentsiaalse kasuga.

   07.03.2019   

Aseesimees Anu Uritam osales Eesti Kohtunike Ühingu esindajana Eesti Advokatuuri üldkogul.

   06.03.2019   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogusse valitud erakondadele ettepanekud kohtusüsteemi arendamiseks, mida koalitsioonipartnerid võiksid kohtunikkonda puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel silmas pidada.

   04.03.2019   

Justiitsministeerium edastas 04.03.2019 vastuse Eesti Kohtunike Ühingu 01.02.2019 pöördumisele seoses kohtute infosüsteemi 01.01.2019 testimiseks sisestatud uute ajahinnangutega, mis muudab oluliselt seniste tööjaotusplaanide koostamisel aluseks võetud kohtute töökoormuse hindamise metoodikat.

Ministeerium selgitas vastuses, et töökoormusmetoodika aluseks on kohtuasjade lahendamisega seotud arvestuslik ajakulu kohtuniku kohta ning metoodika testimine on vajalik selleks, et leida ühisosa, mille alusel võrrelda erinevate menetlusliikide vahelisi koormusi. Ajahinnangute sisestamine kohtute infosüsteemi loob valmisoleku asjade automaatseks jagamiseks, kui kohtute haldamise nõukoda peaks tulevikus andma loa metoodika rakendamiseks.

   01.03.2019   

Ühingu juhatuse 01.03.2019 elektroonilise hääletamise tulemusel võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeks Harju Maakohtu kohtunik Maarja-Liis Lall.

   21.02.2019   

Eesti Kohtunike Ühing edastas välis- ja justiitsministrile 21.02.2019 pöördumise, milles juhtis tähelepanu, et Poola kohtunikkonna olukord halveneb jätkuvalt ja kohtunike suhtes on alustatud lubamatuid distsiplinaarmenetlusi. Ühing kutsus ministreid üles kasutama kõiki võimalusi, et veenda Poola võime lõpetama juba pikemat aega kestnud võitlus kohtunikkonna sõltumatuse vastu.

Kirjale oli lisatud Poola Kohtunike Ühingu "Iustitia" 13.02.2019 pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja seda toetav Euroopa Kohtunike Ühingu 18.02.2019 avaldus Euroopa Komisjonile.

Ministrite poole pöördumise ajendiks oli 08.02.2019 Varssavis toimunud Põhja- ja Baltimaade kohtunike ühingute juhtide kohtumine, millest võtsid osa Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Poola kohtunike ühingute esindajad. Kohal oli ka Poola ombudsmani büroo esindaja. Eestit esindas ühingu esimees Indrek Parrest.

Kohtumisel kuulati ära Poola kohtunike ühingu esindajate ja kahe Poola Ülemkohtu kohtuniku ülevaated kohtunike olukorrast Poolas ning arutati võimalusi Poola kolleegide abistamiseks. Keskseks teemaks olid kohtunike suhtes alustatud järelevalvemenetlused, mida viivad läbi justiitsministri poolt määratud ametnikud (enamjaolt endised prokurörid). Kontrollitakse kohtunike viimase nelja aasta lahendeid ja läbiviidud menetlusi. Menetluste täpne arv pole teada, sest kohtunikke teavitatakse nende läbiviimisest tagantjärele (kui üldse). Distsiplinaarsüüdistused on esialgu esitatud kahele kohtunikule ja karistusi ei ole veel määratud. Üks distsiplinaarsüüdistuse saanud kohtunikest osales ka kohtumisel ning andis toimuvast põhjaliku ülevaate.

Põhja- ja Baltimaade kohtunike ühingud püüavad Poola kolleegide abistamiseks juhtida enda riikide valitsuste tähelepanu vajadusele avaldada Poola võimudele survet repressioonide lõpetamiseks.

   29.01.2019   

Vabariigi President omistas Eesti Vabariigi aastapäeva eel teenetemärgid inimestele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab Tartu Ringkonnakohtu esimees ja Eesti Kohtunike Ühingu kauaaegne aktiivne liige Kersti Kerstna-Vaks, kelle kohta on märgitud järgmist:

"Aidanud pikka aega kaasa kohtu kui institutsiooni ja kohtuniku ameti kujundamisele. Samuti väljapaistev maksejõuetusõiguse ekspert, kes on oma teadmisi edasi andnud õppejõuna erinevates kõrgkoolides ja koolitajana valdkonna spetsialistidele. Võtnud südameasjaks noorkohtunike koolitamise ja inimese-keskse kohtumenetluse põhimõtete juurutamise."

Vabariigi President annab teenetemärgid üle 22.02.2019 Arvo Pärdi Keskuses.

   29.01.2019   

Ühingu juhatuse 29.01.2019 elektroonilise hääletamise tulemusel võeti Eesti Kohtunike Ühingu tegevliikmeteks Harju Maakohtu kohtunik Andrea Lega ja Viru Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo.

   11.01.2019   

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimus ühingu juhatuse koosolek, millest võttis osa kaheksa juhatuse liiget. Lisaks olid koosolekule kutsutud Tallinnas tegutsevate kohtute esimehed, kellest osales koosolekul Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa ja Harju Maakohtu aseesimees Iris Kangur-Gontšarov. Samuti osales Harju Maakohtu kohtunik Mihkel Roos.

Koosolekul arutati juhatuse lähikuude tegevusplaani ja pandi paika ühingu selle aasta ürituste toimumisajad:

Juhatus arutas ka Riigikohtu esimehe poolt kokku kutsutud töögrupi ette valmistatud kohtunike eetikakoodeksi muutmise eelnõud. Juhatuse enamus pooldas eelnõuga kavandatud kohtunike eetikanõukogu loomist. Eelnõu teksti osas otsustas juhatus teha Riigikohtule muudatusettepanekuid.

Kohtunike sotsiaaltagatiste osas oli kesksena arutuse all hüvitised osalise või puuduva töövõime (püsiva töövõimetuse) korral (kohtute seaduse § 1324). Otsustati koordineeritult kohtute esimeestega astuda lähiajal samme kohtunikele kohtunike palgaga seotud töövõimetushüvitise taastamiseks. Taolise hüvitise kehtestamise eeldatav kulu riigile on suhteliselt väike, kuid mõju kohtunike sotsiaaltagatiste "paketile" märkimisväärne. Tuleb taas ka tõdeda, et prokuröridel on selline töövõimetushüvitis säilitatud.

Lisaks arutas juhatus võimalusi staažikate kohtunike meelespidamiseks (n-ö tööjuubelite tähistamine) ning ühingu sümboolikaga meenete tellimist.

   01.01.2019   

Eesti Kohtunike Ühingu juhatus soovib kõigile liikmetele ja koostööpartneritele tegusat uut aastat!


Vanemad teated