Teated – 2026
Luksemburgis Luxembourgis toimus Euroopa Kohtunike Ühingu (EAJ) aastakoosolek, millel oli esindatud 39 liikmesriiki (44-st). Eesti Kohtunike Ühingut esindasid juhatuse liikmed Karin Sonntak ja Vahur-Peeter Liin ning eksperdina osales kohtunik Meelis Eerik.
Aastakoosoleku esimene päev toimus Euroopa Kohtus. Aastakoosoleku märksõnadeks olid kohtunike palk, turvalisus ja sõltumatus. EAJ töögrupp, mis tegeleb ühingu liikmesriikides kohtunike sõltumatuse jälgimisega tegi kokkuvõtte möödunud aastast. Kahetsusväärselt on ainult kolmes riigis (Horvaatias, Küprosel ja Poolas) kohtunike sõltumatus ja kohtusüsteemi toimimine paranenud. Olukord on halvenenud Bulgaarias, Eestis, Ungaris, Hollandis, Rumeenias, Sloveenias ja Hispaanias. EAJ töögrupp pidi kahetsusega märkima, et Euroopa Komisjoni aastaraportis 17 riigi suhtes tehtud 38 soovitusest võeti arvesse ainult üks, 10 soovitust võeti arvesse osaliselt ja 26 soovitust ignoreeriti. Liikmesriikide suurimad probleemid on täitmata kohtunikekohad, vähene abipersonal ja eelarvekärped. Kokkuvõttes on ressursi ebapiisavus viinud menetlusaegade pikenemiseni ja kohtusüsteemi tõhususe languseni.
EAJ töögrupp jälgis ka kohtureformi arenguid Ukrainas. Õigusriikluse ja sõltumatu ning professionaalse kohtusüsteemi tagamiseks on veel pikk tee käia, kuid seaduse eelnõu, mis tagaks sõltumatu, eetilise ja professionaalse kohtunikkonna, on parlamendis läbinud esimese lugemise.
EAJ töögrupp jälgis tähelepanelikult olukorda seoses Leedu kohtunike palkadega. Leedus oleks vajalik välja töötada objektiivsed, mittepoliitilised mehhanismid, mis tagaksid kohtusüsteemi piisava rahastuse selleks, et kohtusüsteem oleks rahaliselt sõltumatu ja tõhus. Leedu kohtunike ja kohtutöötajate palgad on olnud EAJ tähelepanu all alates 2023. a juunist. Vaatamata sellele, et kohtunike palgad 01.07.2023 tõusid, ei ole taastunud palgatase, mis eelnes 2009. a finantskriisile. Leedus võeti 09.12.2025 vastu seadus, mis tõstis kohtunike palkasid 0,7%, kuid seda on kolm korda vähem kui aastane inflatsioonimäär. Seega kohtunike ja kohtutöötajate palgad de facto vähenevad. Olukord on viinud selleni,et 8,5% kohtunike kohtadest on täitmata ja ametisolevate kohtunike koormus suureneb. Kaadrivoolavus kohtutes on 25% ja tööle soovijaid ei ole. Kuivõrd Leedu kohtusüsteemi sõltumatus on sattunud ohtu, võeti ühehäälselt vastu Leedut toetav resolutsioon. EAJ nõuab Leedu valitsuselt, et Leedu kohtunike ja kohtutöötajate palgad ning palga kehtestamise mehhanismid vastaksid Euroopa standarditele ning Leedu kohtunike ühing tuleb kaasata palgareformi läbiviimise kõikidesse etappidesse.
Kreekas on tekkinud olukord, kus kohtunike turvalisus on sattunud ohtu seoses advokaatide agressiivse käitumise ja rünnakutega kohtunike vastu. Juhtumid, kus advokaat ei saa kohtust seda, mida soovib ja soovitud eesmärgi saavutamiseks ründab kohtunikku nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, on sagenenud ning mitmete kohalike advokatuuride poolt kahjuks ka heaks kiidetud. Viimastel aastatel on juhtumid muutunud nii tõsisteks, et Kreeka kohtunike ühing pöördus EAJ poole abi saamiseks. EAJ juhatus pöördus Kreeka advokatuuride poole 12.12.2025 märgukirjaga lõpetada ründed kohtunike suhtes. Kreeka jättis märgukirja tähelepanuta. EAJ pöördus uuesti Kreeka advokatuuride poole, paludes kohustada Kreeka advokaate järgima õigusriikluse põhimõtteid ning lõpetama kohtunike vastased rünnakud. EAJ president Sabine Matejka kohtus Euroopa Advokatuuri esindajatega, et teavitada Euroopa Advokatuuri tekkinud olukorrast. Kuivõrd olukord ei ole paranenud, võeti ühehäälselt vastu Kreeka kohtunikke toetav resolutsioon. Liikmesriikide esindajad andsid teada, et kahjuks on sarnased ründed kohtunike vastu sagenenud ka Prantsusmaal, Serbias ja Itaalias.
Poola esindajad väljendasid muret riigis tekkinud olukorra pärast, kus Poola president sekkub Poola Konstitutsioonikohtu töösse selliselt, et neljal kohtunikul ei võimaldata kohtukoosseisus oma ametiülesandeid täita. Poola president ei kutsunud neid vande andmisele, mis viis selleni, et kohtunikud andsid vande notariaalselt. President vandeid ei aktsepteerinud. Tekkinud olukorda sekkus ENCJ (European Network of Councils of the Judiciary) president Madeleine Mathieu. Poola president keeldus kohtumisest. Samuti vetostas president seaduse, mille kohaselt peavad Poola kohtute haldamise nõukoja liikmed olema valitud kohtunike endi poolt. EAJ võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles väljendas sügavat muret Poolas tekkinud olukorra pärast.
Rumeenia esindajad andsid teada, et pärast EAJ sekkumist ja resolutsiooni on Rumeenia kohtunike palkade osas vastu võetud seadus ja olukord on stabiliseerunud. Siiski ei ole välistatud, et sügisel pöördutakse EAJ poole uue resolutsiooni palvega.
Hispaania andis teada sagenenud on täitevvõimu sekkumised suurtesse kohtumenetlustesse. See omakorda seab menetlust läbiviiva kohtuniku väga suure surve alla. Näitena toodi pooleliolev kriminaalmenetlus, kus rahapesu süüdistusega on uurimise all endine peaminister. Kohtunik arestis tema pangakontod. Hispaania esindajad ei välista, et palutakse EAJ abi.
Sloveenias on käimas kohtureform, kuid kohtunike ühing ei ole aruteludesse kahetsusväärselt kaasatud. Küsimuse all on ka kohtute haldamise nõukogu moodustamise põhimõtted. Kuivõrd Sloveenias on toimumas valitsuse vahetumine, siis ei ole teada, mida see kohtusüsteemi jaoks kaasa toob. Sloveenia palub ilmselt sügisel EAJ-lt resolutsiooni.
Ungaris on kohtunikkond valimistulemustega rahul. Uus justiitsminister soovib kohtunike sõltumatuse taastada. Samuti taastatakse kohtute nõukoda ning uuendatakse notariaat ja kohtutäiturite ametiga seonduv, luuakse kohtutöötajate ametiühing. Kokkuvõtvalt saab öelda, et Ungari on tagasi Euroopas.
Türgis ei ole kahjuks positiivseid arenguid. Türgi esindaja tõi näite, et 20.05.2026 asendati esimese astme kohtunik poliitikuga. Kohtunik saadeti tööle Iraani piiri äärde. Kahjuks viibib endiselt 532 päeva Türgi vanglas kohtunik ja kohtu esimees Murat Aslan. Lootus on, et ta vabaneb vanglast oktoobris.
Aastakoosoleku lõpus tegi ülevaate möödunud aastast EAJ töögrupp "Ways to Brussels". Töögrupi eesmärk on jälgida seadusandlust, seaduste kohaldamist ja tegevusi, mis võivad mõjutada liikmesriikide kohtusüsteeme. Valdkonnad, mis said sellel aastal erilist tähelepanu olid: kriminaalmenetlus, migratsiooni- ja varjupaigaõigus, tööõigus, tsiviil- ja kaubandusõigus. Samuti jälgiti õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste järgmist liikmesriikides.
Enda ülevaate tegi ka EAJ töögrupp "Judicial Salaries and Pensions". Töögrupi eesmärk on tutvustada liikmesriikidele paremaid praktikaid kohtunike palgasüsteemide väljatöötamisel ja rakendamisel. Kokkuvõtvalt on parim viis kehtestada kohtunike palgad seadusega, mis vähendab ebamäärast diskretsiooni ja tagab palgasüsteemi läbipaistvuse. Rootsis, Norras, Hollandis ja Soomes saavutatakse kohtunike palgad läbirääkimiste (sh kollektiivsete) tulemusel. Palgataseme sidumine objektiivsete indikaatoritega tagab kohtunike sissetuleku stabiilsuse. Paremini on see tagatud Küprosel, Iirimaal ja Itaalias. Töögrupp rõhutas enda aastaülevaates, et kohtusüsteem peab olema aktiivselt ja sisuliselt kaastatud otsuste tegemisse, mis puudutab kohtunike palkasid. Kohtunikel ei ole mingit sõnaõigust nende palkasid puudutavates küsimustes näiteks Rumeenias ja Sloveenias. Kohtunike ühingud on aktiivselt kaastatud kohtunike palkasid puudutavasse seadusloomesse Saksamaal, Lätis, Moldovas, Horvaatias, Austrias, Luksemburgis ja Prantsusmaal. Kokkuvõtvalt leidis töögrupp, et erinevates jurisdiktsioonides esinevad samad probleemid: kohtunike palkasid puudutavad otsused on politiseeritud; puuduvad automaatsed palgaregulatsiooni mehhanismid; kohtunikkond ei ole piisavalt kaasatud kohtunike palkasid puudutavatesse aruteludesse; jäetakse tähelepanuta Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, mis puudutab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 kohaldamist.
Riigikogu põhiseaduskomisjonis toimus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) arutelu.
Osalejad üldiselt toetasid eelnõu menetlemise jätkamist. Kohtute esimeeste hinnangul tekitab muret küsimus, kas reformi tulemusena Justiits- ja Digiministeeriumist üleantavad eelarvelised vahendid on kohtutele haldamisülesannete täitmiseks piisavad. Osundati, et puudub selge rakenduskava. Arutelule kutsutud kohtute esindajad olid üksmeelselt ka seisukohal, et seadus ei peaks nägema ette kohtunike maksimaalset arvu, sest see kärbib tulevikus paindlikkust. Enamik osalenud kohtute esimeestest avaldas, et nende kohtute kohtunikud ei toeta eestseisuste moodustamist ega sundspetsialiseerumist.
Toimus Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjon ühisistung kohtumiseks kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõust (854 SE) puudutatud osapooltega.
Sellel kohtumisel keskenduti eelnõus sisalduvatele menetlusseadustike muudatustele. Eesti Pangaliidu, Eesti Krediidiandjate Liidu ja erinevate krediidiandjate esindajad leidsid, et tarbijakrediidi lepingute osas maksekäsu kiirmenetluses planeeritavad muudatused tähendaksid sisuliselt osalist menetluskeeldu, sest turuosalised peaksid kas loobuma intressinõuetest või esitama nõudeid ainult läbi hagimenetluse. See omakorda võib suurendada hagimenetlustes esitatavate avalduste arvu. Lisaks leiti, et kehtestatavaid nõudeid ei peaks kohaldama varem välja antud laenudele. Muudatuste puhul peeti ohuks seda, et kohtumenetlused ei muutu tõhusamaks. Viidati, et krediidiandjate ärimudel ei ole üles ehitatud ainult seadusjärgse viivise nõudele. Justiits- ja Digiministeerium lubas anda tehtud ettepanekutele oma tagasiside ning eelnõu menetlus jätkub.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile täiendava arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule (854 SE) ning pakkus ühtlasi juhtivkomisjonile välja võimalikud muudatusettepanekud.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu õiguskomisjonile arvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE) kohta.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu (854 SE) kohta, rõhutades ühtlasi vajadust kaasata ühing ka eelnõu edasisse menetlusse.
Tartu kohtumajas toimus Eesti Kohtunike Ühingu juhatuse koosolek, millest said osa võtta ka selleks soovi avaldanud ühingu liikmed. Koosolekul arutati esmajoones kohtumenetluse kiirendamise eelnõuga seotud küsimusi ning tutvuti vastrenoveeritud Tartu kohtumajaga.
Eesti Kohtunike Ühingu esindajad Anu Uritam, Leanika Tamm ja Tambet Tampuu kohtusid videokonverentsi teel Euroopa Komisjoni esindajatega seoses järjekordse õigusriigi (Rule of Law) raporti koostamisega. Kohtumisel väljendati muret seoses viisiga, kuidas on justiits- ja digiminister korraldanud kohtute reformimise eelnõu menetlemist. EKoÜ esindajad selgitasid ühtlasi ühingu peamisi vastuväiteid eelnõus tehtud valikutele.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu kohta. Ühing taunis eelnõude menetlemist viisil, et väga mahukate dokumentide kohta arvamuse andmiseks jäetakse kõigest kolm päeva. Ebamõistlikult lühikese tähtaja andmine välistab sisulise kaasamise.
Justiits- ja Digiministeerium edastas vastuse Pärnu mnt 7 kohtumaja töötajate avalikule pöördumisele.
Riigikogus toimus kohtumine Eesti Reformierakonna fraktsiooniga, millest võtsid Eesti Kohtunike Ühingu esindajatena osa esimees Anu Uritam ning liikmed Heiki Loot ja Merit Bobrõšev ning kohtute esimeestest osalesid Tiina Pappel, Liina Naaber-Kivisoo ja Toomas Talviste.
Kohtumisel selgitati olukorda, mis on tekkinud alates 2025. a kevadest seoses kohtureformiga. Rõhutati, et kohtunikkonna laialdast toetust omas praeguseks Riigikogu menetlusest tagasi võetud eelnõu 632SE, kuid sellele järgnenud Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekud ei too kaasa rahalist kokkuhoidu, menetlustähtaegade lühenemist ega suuremat tõhusust.
Kohtureformiga seonduva eelnõu koostamise protsess on toimunud suuresti kohtunike seisukohti eirates ning pretsedenditult kiirustades. Ühtlasi kirjeldati kohtumisel muret seoses täitmata kohtunikekohtade ja Pärnu mnt 7 kohtumaja müügiga.
Kohtunikkonna mured olid kohtumisel osalenud fraktsiooni liikmetele mõistetavad. Kohtunike esindajad rõhutasid, et kohtunikud soovivad muuta kohtusüsteemi senisest tõhusamaks, kuid kõige olulisemat rolli saavad siin omada menetlusnormide muudatused ja tehnoloogiline innovatsioon.
Toimus Eesti Kohtunike Ühingu uue juhatuse esimene koosolek. Koosolekul arutati juhatuse tegevusplaane eesolevaks aastaks ning hetkeolukorda seoses kohtureformi ja Pärnu mnt 7 kohtumaja planeeritava müügiga. Juhatus rõhutab, et kohtupidamise säilimine Pärnu mnt 7 ajaloolises hoones on kõigi kohtunike huvides ning ühing toetab igati selles majas töötavate kolleegide püüdlusi säilitada seal õigusemõistmine (vt lisaks Pärnu mnt 7 kohtumaja töötajate 09.01.2026 avalik pöördumine).
Koosolekul valiti ühingu juhatuse aseesimeheks Karin Sonntak. Ühingu tegevuse üheks prioriteediks sellel aastal on kohtunike turvalisuse temaatika. Eesti Advokatuuri algatatud õigusvaldkonna töötajate turvalisuse töögrupis esindavad ühingut esimees Anu Uritam ning juhatuse liikmed Sten Lind, Pihel Sarv ja Leanika Tamm.
Juhatuse järgmine koosolek toimub 27.03.2026 vastrenoveeritud Tartu kohtumajas.
Eesti Kohtunike Ühingu juhatus edastas Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtukorralduse muudatused) eelnõu kohta.
Ühing ei toetanud väljapakutud muudatusi, jäädes ka oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde, ning tegi ettepaneku minna edasi Riigikogu menetluses oleva kohtute haldamise tõhustamise eelnõu (632 SE) menetlusega, tehes selles mõningad vajalikud muudatused.
Justiits- ja Digiministeeriumis toimus järjekordne kohtureformi kaasamisüritus, millel tutvustati 15.01.2026 eelnõus kajastuvaid muudatusettepanekuid.
Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam ja juhatuse liige Pihel Sarv kohtusid Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmetega. Kohtumisel selgitati käimasoleva kohtureformi tagamaid ning puudutati ka Pärnu mnt 7 kohtumaja müüki.
Tegusat uut aastat!
Vanemad teated